Missugune on pingemuunduri ehitus?

Tüüpiline madaldav pingemuundur koosneb lülitist, dioodist, induktiivpoolist ja kondensaatorist. Pooli ülesandeks on takistada voolu järsku muutumist ning salvestada endasse energia magnetvälja kujul. Kondensaator takistab väljundpinge muutumist, siludes seeläbi väljundpinget. Diood töötab lülitina, lastes voolul liikuda ainult päripingestatud olekus (kui lüliti on avatud).

Tööpõhimõte ideaalse pingemuunduri näitel

Voolu liikumine, kui lüliti on suletud

Voolu liikumine, kui lüliti on avatud
Skeemi töö võib jagada kahte ossa – sisselülitatud olek ja väljalülitatud olek.

Sisselülitatud olek (lüliti suletud) – kuna diood on vastupingestatud, siis mööda seda ahelat vool ei liigu. Vool hakkab liikuma poolis, mille induktiivsus ei lase voolul järsku tõusta. Poolis indutseeritakse sisendpingele vastupidine pinge, mis järk-järgult vähendab pinget koormusele. Pooli salvestatakse magnetvälja energia, mis lüliti avamisel kantakse üle koormusele.

Pooli salvestatud energia hulk:

E={LI_L^2 \over 2}. , kus L-induktiivsus ja IL- voolutugevus po

Tööpõhimõte on kõigil üks: sisendpinge pealt pannakse tööle generaator, mis tüürib (pinget tõstvat) trafot. Trafo saab seega oma "toiteks" vahelduvvoolu. Trafo sekundaarmähiselt saab kätte vajaliku väljundpinge. Skeeminäited alltoodud lingil. Trafo mõõdud määrab generaatori sagedus ja muidugi ka tarbitav vool (peenike traat lihtsalt ei mahu pisikesele südamikule ära). Enamus invertereid töötab ca 30 kHz sagedusel mis annab kompaktse disaini ja vähese kaalu. UPSide inverterid töötavad samuti aga kuna siin peab väljundpinge sagedus olema sama mis vooluvõrgus (50 Hz), tuleb kasutada suurt ja rasket trafot.

Tüüpiline madaldav pingemuundur koosneb lülitist, dioodist, induktiivpoolist ja kondensaatorist. Pooli ülesandeks on takistada voolu järsku muutumist ning salvestada endasse energia magnetvälja kujul. Kondensaator takistab väljundpinge muutumist, siludes seeläbi väljundpinget. Diood töötab lülitina, lastes voolul liikuda ainult päripingestatud olekus (kui lüliti on avatud).

Tööpõhimõte ideaalse pingemuunduri näitel

Voolu liikumine, kui lüliti on suletud

Voolu liikumine, kui lüliti on avatud
Skeemi töö võib jagada kahte ossa – sisselülitatud olek ja väljalülitatud olek.

Sisselülitatud olek (lüliti suletud) – kuna diood on vastupingestatud, siis mööda seda ahelat vool ei liigu. Vool hakkab liikuma poolis, mille induktiivsus ei lase voolul järsku tõusta. Poolis indutseeritakse sisendpingele vastupidine pinge, mis järk-järgult vähendab pinget koormusele. Pooli salvestatakse magnetvälja energia, mis lüliti avamisel kantakse üle koormusele.

Pooli salvestatud energia hulk:

E={LI_L^2 \over 2}. , kus L-induktiivsus ja IL- voolutugevus po
18:45 26/09/15
https://et.wikipedia.org/wiki/Madaldav_pingemuundur

Muutmist vajav pinge lülitatakse 2 järjestikuse takisti otstele, väiksema pinge saab takistite keskelt ja üks kõik kumbast otsast. Pinge esimesel takistil U1=U*R1/(R1+R2)ja teisel U2=U*R2/(R1+R2). Olgu näiteks U=9V (Krona patarei) vaja saada 6V, siis peaks valima takistid selliselt, et saada R1/(R1+R2) =2/3, siit R1=2 ja R2=1 oomi

väga raske

Pingemuundur koosneb peamiselt trahvost ja kahest transistorist mida juhib üks juht transistor, vajaliku voolu ja pinge hulka reguleerib viimane ahela sisse ja välja lülitamisega väga kiirel sagedusel. Lisaks koosnevad seal takistid lühiajalise väljundi lühise eest ja samuti alandavad need juhttransistori lülitus pinget. Veel on kondensaatorid müra summutamiseks ja kui on soov dc dc booster otsa ehitada siis on ka vajalik indikaator lisada ja mõned asjad veel.

iöjökölkölklöklöklöklökölölkökölköklök

Nvslnlwvjaojpvajwpvjsvpjevpjvspj

Tüüpiline madaldav pingemuundur koosneb lülitist, dioodist, induktiivpoolist ja kondensaatorist. Pooli ülesandeks on takistada voolu järsku muutumist ning salvestada endasse energia magnetvälja kujul.

Põhilisteks komponentideks boost-muunduris on induktiivpool, transistor ning diood. Diood lubab voolu liikumist sisendist väljundisse, kuid takistab selle tagasivoolu väljundist. Kuna muunduri väljund on katkendlik, kasutatakse väljundis kondensaatorit, mis hoiab väljundpinge stabiilsena pingeimpulsside vahel.

Tüüpiline madaldav pingemuundur koosneb lülitist, dioodist, induktiivpoolist ja kondensaatorist. Pooli ülesandeks on takistada voolu järsku muutumist ning salvestada endasse energia magnetvälja kujul. Kondensaator takistab väljundpinge muutumist, siludes seeläbi väljundpinget. Diood töötab lülitina, lastes voolul liikuda ainult päripingestatud olekus (kui lüliti on avatud).

Tööpõhimõte ideaalse pingemuunduri näitel

Voolu liikumine, kui lüliti on suletud

Voolu liikumine, kui lüliti on avatud
Skeemi töö võib jagada kahte ossa – sisselülitatud olek ja väljalülitatud olek.

Sisselülitatud olek (lüliti suletud) – kuna diood on vastupingestatud, siis mööda seda ahelat vool ei liigu. Vool hakkab liikuma poolis, mille induktiivsus ei lase voolul järsku tõusta. Poolis indutseeritakse sisendpingele vastupidine pinge, mis järk-järgult vähendab pinget koormusele. Pooli salvestatakse magnetvälja energia, mis lüliti avamisel kantakse üle koormusele.

Pooli salvestatud energia hulk:

Tüüpiline madaldav pingemuundur koosneb lülitist, dioodist, induktiivpoolist ja kondensaatorist. Pooli ülesandeks on takistada voolu järsku muutumist ning salvestada endasse energia magnetvälja kujul.