Plaanid aga ei teostunud. Monroe doktriin- 1822.aastal tunnustas president James Jackson Ladina- Ameerika riikide iseseisvust, eirates sel viisil täielikult nende varasemat seondust Euroopaga. 1823.aasta detsembris deklareeris uus president James Monroe oma läkitusest Kongresille, et ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Missouri kompromiss- Ühekorraga võeti vastu kaks osariiki USA'sse, üks vaba ja teine orjanduslik. Lisaks orjanduslikule Missourile sai uunioni liikmeks ka vaba Maine. Isikud- Viktoria- Inglismaa kuninganna, kes pooldas täielikku võrdsust iga riigi vahel. Tasakaalukas ja arukas valitseja, kes ei sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Aleksander I- Venemaa keiser. Noor, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki ,,oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi''.
32. Palju vaidlusi tekitas USA-s see, millised peavad olema Põhja-Ameerika sisemaal tekkinud uued osariigid: kas orjanduslikud või tuleb neid orjus juba kohe keelustada. 33. 1819. aastal võeti vastu nn Missouri kompromiss, mille töötas välja USA Kongressi liige Henry Clay. Nimelt Põhja-Ameerika sisealal asuv Missouri soovis saada osariigi seisust. Kuna aga seal oli u 10 000 neegerorja, olid põhjaosariigid sellele vastu. Missourile osariigi staatuse andmine oleks Kongressis kallutanud jõudude vahekorra orjanduslike osariikide kasuks. 34. Kompromiss oli selles, et Henry Clay ettepanekul sai Missorist osariik, kuid samas tekitati USA põhjaosas veel üks osariik Maine'i osariik. Undeground Railroads tõlkes ,,põrandaalused raudteed". Nii nimetati 19. sajandi Ameerika Ühendriikides salajasi teid, mida mööda abolitsionistid aitasid neegerorjadel lõunaosariikidest põgeneda põhjaosariikidesse.
annaabi.ee 
