Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist nähtust tuntakse vesinikhaprusena.
nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan- Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mitte- did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, legeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi: tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja eri- sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa- omadustega terased (roostevabad jt.). toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune- missitkust. Konstruktsiooniterased Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahus- Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja valmistamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt sepistamisel mikropragude teket