EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL
Kirikutele oli koolis vaja ka kohalikku keelt oskavaid köstreid-kaplaneid. (Heidmets
2002:14).
Kokkuvõte
Eesti maarahva muinasajast pea 19. Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv
eluviis tingis suulise rahvapärimuse ning käsitöövõtete kestmise tänapäevani, kuid sellele
on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid
nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle
missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega
oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni.
2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev
protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja
rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise