Varakristlus
enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas
läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise
ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked
tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses
õpetuses.
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi
lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim
varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke
elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine
keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid,
hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus
laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud
koore hakati kasutama 4