Demokraaia ja demokratiseerimine
Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt
kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja
võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks.
Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult
liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks
missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks
„klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini
sõnutsi – „sõda on mehele sama mis naisele emadus“. Natsismil oli ka tähtis sõda, kuid sihiks ei olnud
mitte riik vaid rass.
Mujal oli ideoloogia eesmärk mitte niivõrd ümber muuta kui taastada. Ei vaadatud ettepoole, vaid
pigem just traditsioone hoidev