Reekviem, missa, protestantlik koraal
Sisuliselt
jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja
see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't
altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad
missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal.
Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on
ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst,
lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da
Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli
Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine.
Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks
peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades
vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest
annaabi.ee 
