Reformatsioon kirjakeele kujunemisest
Vastupidi, need kolm linna
leppisid alles 1526 aastal kokku, et arutavad omavahelisi koostöö võimalusi. (Põltsam
2000)
Palju kära on tekitanud, et miks üldse oli vaja missaraamatuid tõlkida rahvakeelde sest
kirikuõpetajatele mõeldud väljaanded võisid vabalt olla ka saksakeelsed kuna juba enne
reformatsiooni kasutati eesti keelt jumalateenistustel. Seega tekib küsimus, kui suur on
tõenäosus, et tegu ikka oli luterlike mitte katolike missaraamatutega? Sest tol ajal ei olnud
Martin Luther ainuline autoriteet ja vaevalt, et keegi oleks nõus millegi juhusliku peale
raha kulutama. Aga kulutada raha Ladina kooli loomiseks kus kooli ülesandeks oli
valmistada mittesaksa vaeste linnakodanike ja talupoegade lapsi ette vaimulikuks ametiks.
Selle kooli loomiseni küll ei jõutud aga kas ei olnud siis liivi,- läti- ja eesti missaraamatud
just selleks trükitud, et õpetada tulevasi kirikuõpetajaid üle terve Liivimaa. (Põltsam 2000)