Reformatsioon kirjakeele kujunemisest
Sest ebatõenäoline oli, et leidus kuskil
keegi, kes 1524/25. aastal trükkis luterlike sugemetega eestikeelseid raamatuid. Kuna
vaadis oli nii liivi,- läti- kui ka eestikeelsed raamatud siis pidanud justkui antud linnad
omavahel koostööd tegema aga ühestki allikast see välja ei tule. Vastupidi, need kolm linna
leppisid alles 1526 aastal kokku, et arutavad omavahelisi koostöö võimalusi. (Põltsam
2000)
Palju kära on tekitanud, et miks üldse oli vaja missaraamatuid tõlkida rahvakeelde sest
kirikuõpetajatele mõeldud väljaanded võisid vabalt olla ka saksakeelsed kuna juba enne
reformatsiooni kasutati eesti keelt jumalateenistustel. Seega tekib küsimus, kui suur on
tõenäosus, et tegu ikka oli luterlike mitte katolike missaraamatutega? Sest tol ajal ei olnud
Martin Luther ainuline autoriteet ja vaevalt, et keegi oleks nõus millegi juhusliku peale
raha kulutama. Aga kulutada raha Ladina kooli loomiseks kus kooli ülesandeks oli
annaabi.ee 
