A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Nägemiseni, hulljulge noormees,» ütles jesuiit, «teist tõotab tulla kiriku valgus.
Andku taevas, et see valgus ei muutuks ahneks leegiks!»
D'Artagnan, kes juba terve tunni oli kannatamatusest küüsi närinud, hakkas nüüd
sõrmi närima.
Mõlemad mustad mehed tõusid, kummardasid Aramisele ja d'Artagnanile ning
sammusid ukse poole. Bazin, kes oli püstijalu vagas vaimustuses kogu vaidlust pealt
kuulanud, ruttas neile vastu, haaras küree palveraamatu ning jesuiidi missaraamatu enda
kätte ja sammus alandlikult nende ees, et neile teed vabaks teha.
Aramis saatis nad trepist alla ja tuli siis otsekohe d'Artagnani juurde, kes ikka veel
mõtiskles.
Üksi jäänud sõbrad vaikisid algu! kohmetunult. Üks kahest pidi siiski vaikuse
esimesena katkestama ja kuna d'Artagnan näis olevat otsustanud jätta see au oma sõbrale,
siis ütles too:
«Te näete nüüd, ma olen oma põhilise kavatsuse juurde tagasi pöördunud.»