Jan van Eyck - elu ja looming
aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta
tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist.
Arvatavasti on see valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi
kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja
raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks
Kristuse(tall), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas)
sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel ka Genti altaril on tekst, mis on
loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari
ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(,,suurim kõigist") ja
lõpetas tema vend Jan van Eyck(,,kunstides teine") Jodocus Vydti ülesandel ning et
6.mail 1432 pühitseti altar sisse. Kuigi ta ei tundnud perspektiivireegleid, jõudis ta
annaabi.ee 
