Lambakasvatus
variatsioonikoefitsient on villa pikkusel, seda paremat ja ühtlikumat lõnga saadakse.
Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks,
kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20%
ning villa peetakse pikkuselt ebaühtlikuks kui see ületab 21%.
Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse
lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasuta-
misotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmen-
teerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall,
must ja pruun lõng.
Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale
pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub
rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu
helekreem ja kreem
annaabi.ee 
