Arutlus "Vanast heast Rootsi ajast"
thtsamaid (vhemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida lbi viidi, seisnes
selles, et prisorjus kehtestati nd juriidiliselt. See thendas seda, et
talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nd misniku omand. Kuigi veti
kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kik talupoja kohustused misa
vastu, ei pidanud misnikud nendest alati kinni ja tlgendasid seal kirjutatut
nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal vimalus oma
misnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jnud peale iglus, vaid
hoopis raha, mida misnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust
talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks.
Kuid ei halvenenud ksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka
linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaigused, mis on juba ainuksi
oma phimttes tiesti negatiivne, rkimata tegelikest vabaduse
piirangutest. Riigivim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid