PERESTROIKA
des selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine.
Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna - glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide
senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda.
1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha
vaikida, kuid vahetult pärast avalikusta-misjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut
tunnistama. Tsensuuri lõdvendati, see ei tähendanud küll sõnavabadust, kuid mõnest asjast võis rääkima hakata,
esialgu kahel alal: keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli
ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise.
Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud
annaabi.ee 
