Hernhuutlaste roll eesti kultuuriloos
1839. aastaks oli eestlasi liikumises 74000, nende kasutuses 256 palvemaja. Selline edu tekitas
jällegi muret nii riigivõimu esindajais kui luterlikku konfessionalismi edendavates pastorites ja Tartu
ülikooli teoloogides. Edul oli ka ennasthävitav tahk - kasvavat hulka palvemaju ja koole polnud
võimalik finantseerida väljastpoolt, kodumaa talupoegadelt oli aga vähe toetust oodata. Nii aitasid
vennastekogude liikumise hääbumisele kaasa nii vastuolud kohaliku kirikuga kui misjoniprojekti
lõpetamine majandusraskuste tõttu 1857. aastal.
Eesti Vabariigi loomisel 1918 oli alles veel umbes 3000 aktiivset liikumises osalejat, 1948 keelas
nõukogude võim palvemajade tegevuse sootuks, edasi tegutseti luteri kiriku filiaalidena.
Taasiseseisvumise järel tegutseb vaid umbes sajaliikmeline kogu.
Kasutatud kirjandus
5
http://www.folklore.ee/tagused/nr7/kuutma.htm
http://wiki.zzz.ee/index.php/Hernhuutlus_eestis
http://koolielu
annaabi.ee 
