Balti riikide poliitiline ajalugu
a Mõõgavendade Ordu. Kuna Liivimaal
puudusid ligitõmbavad objektid või varad, mida kasvõi kaugel oleks saanud võrrelda
Püha Maaga, üritas Albert suurendada selle kõitvust ala nimetamisega Maarjamaaks
(Terra Mariana) kristliku Euroopa kõige austatuma pühaku järgi.
- Liivimaa misjon muutus püsivaks ristisõjaks 1204. Aastal kui paavsti Innocentius III
andis heakskiidu ristisõjakuulutse automaatsele uuendamisele (tema polnud algataja,
tuli vastu misjonipiiskoppidele). Samasugust toetust taotlesid ka Taani ja Rootsi
kuningad. Taanlased võtsid 1206.aastal ette suurema sõjakäigu Saaremaale. Paavst
Innocentiuse järglane Honorius III rakendas 1217-1218 Läänemere idakaldale
täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama
tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal.
- Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid,
annaabi.ee 
