Eesti ajalugu
kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese
Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal
ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa
ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni
organiseerimisel energiliselt alates piiskopikspühitsemisest 1199. aastal kuni oma surmani 1229.
Theoderich oli veel tüüpiline nn misjonipiiskop -- tal ei olnud ei kindlat residentsi ega
toomkapiitlit. Pärast seda, kui eestlased Theoderichi 1219. aastal Lindanise lahingu ajal tema
telgis tapsid, nimetas piiskop Albert Eesti alale piiskopiks oma venna Hermanni, algul Lihula
piiskopi nime all. 1224. aastal viis Hermann piiskopkonna keskuse üle Tartusse. Lihulasse asus
järgnevalt Saare-Lääne piiskop, kes aga kolis oma residentsi 1251. aastal Pärnusse ning 1260.
aastate algul Haapsallu.
annaabi.ee 
