Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Henriku töö on tüüpiline misjonikroonika, mida võib kõrvutada paljude samasugustega.
Ideoloogilise suunituluse poolest on kroonika aktiivne ja võitlev. Autor kutsub võitlema kurjuse ja
pimeduse vastu- kõige vastu, mis pole veel alistatud kristlikule maailmale. Henriku hoiakus ilmneb
sealjuures võitlevale kristlusele omane segu vanatestamentlikust verejanust ning uustestamentlikust
leebest armuõpetusest.
Paganate ristiusku pööramise ja ülesanne on Henrikul nagu igal misjonikroonikul tõsine
teema, Liivimaa ajaloo telg.Selle ülesande täitmise loosse mahuvad võitluste, rüüsteretkede,
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste
kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad
otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga
annaabi.ee 
