keskaeg: Mungaordud Eestis
kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes
teenimas ja jutlustamas.
Ordu rajas 1205.1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse
(tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks
diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud
võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop
Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust
piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit,
pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228.
aastal Kärkna ja sadakond aastat hiljem Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele
Tartumaale, Padise Harjumaale.Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise
tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad
Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted,
mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid