Üldine teatriajalugu I sügis
Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel
sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki.
Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati
protsessioone pühade andidega. Protsessioon võis sujuvalt üle minna müsteeriumiks. Igasugune
protsessioon on liikumine. Kirik suhtus liikumisse ettevaatusega. Kirik püüdles rohkem staatilisuse
poole. Kaootiline liikumine välistatud, kõik hoolikalt läbi mõeldud, misantseenid põhjalikult paika
pandud. Liikumatus seotud igavikulisusega, liikumine aga ajalisusega. Liikumine on ajamõõt.
Toimus liikumine igavikuliselt ajalisele. Diagüüriates kuradikeste teema, olid pool-liturgilised
tekstid. Deemonite rollid olid alati professionaalide värk. Profid oskasid seda, mida tavalised
inimesed ei osanud. Karnevali juurde kuulub alati maskeering näo tahmamine, veinisadet kasutati
värvina, selle juurde käisid pahempidi keeratud rõivad