Jaan Oks - Referaat
meie täna teda lugedes.
"Neljapäevaga" hakkab alles päriselt pihta ning tsükliks "Meestele vastu" lisab auru juurde.
See, et Oksa jaoks on inimesed pelgalt "isased" ja "emased", on veel köömes. Kui tuleb ikka
tõesti "Emased", selle mõjulaines ka "Ihu" ja "Nimetu elajas"... Ei ühtki meie mõistes roppu
sõna, mäletate? Ja ometi, markii de Sade, Bataille, Francis Bacon (too maalikunstnik) ja muud
perverdid pole ikka millelegi nii kompromissitult ilgele, misogüünsele ja misantroopsele
ligilähedalegi saanud. Ja oleks see Oksal kõik siis lihtsalt üks hämarkujundlik joig tema
põrunud vaimustus reduplikatsioonide poetamisest ("nähes-nähes", "väetaks, väetaks",
"kaupleb, kaupleb", "lahti-lahti" jne. jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt
dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata,
vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega
tehtud ultratasemel hiphop.
annaabi.ee 
