Eesti Vabariik aastail 1920-1933
riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi.
Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see
ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid
enamlaste ideede ja poliitika vastu.
Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu
vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned,
tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u
35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma-
paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said
talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul
maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad
teravad vastuolud.
Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane
ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli
annaabi.ee 
