Referaat Mirtel Pohlast
Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte.
Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid
üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad.
Mirtel kartis juba väiksena kohutavalt pimedust. Eriti jube on tema jaoks öine meri.
Väiksena elas Mirtel emaga, aga keskkooli lõpuklassis otsustas ta kolida isa juurde,
kuna talle tundus, et seal on rohkem ruumi. Ta isa oli ehitaja ning lubas ka Mirteli
tulevasse koju ehitada valge glasuurahju, aga seda peab nüüd tegeme keegi teine,
kuna ta isa on surnud.
Mirtelil on hästi meeles, kui ta märjal sügispäeval käis koos vanaema ja
vanaisaga jõhvikal. Kuna nad kartsid, et ta vajub sisse ja ta jalad saavad märjaks,
ootas ta tee ääres punase Moskvitsi juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus,
kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal.
2000
annaabi.ee 
