istus kirjutuslaua taga ja kirjutas. Uksehoidja juhatas ta sisse ja eemaldus sõnalausumata. D'Artagnan seisis ja uuris meest. Ta arvas algul, et tal on tegemist mõne toimikut uuriva kohtunikuga, kuid siis märkas ta, et mees, kes istus laua taga, kirjutas või pigemini parandas ebavõrdse pikkusega värsiridu, skandeerides sõrmedel sõnu. D'Artagnan nägi, et ta seisab luuletaja ees. Hetke pärast sulges luuletaja oma käsikirja, mille kaanele oli kirjutatud «Mirame, tragöödia viies vaatuses», ja tõstis pea. CArtagnan tundis ära kardinali. X KOHUTAV NÄGEMUS. Kardinal toetus küünarnukiga käsikirjale ja põsega käele ning vaatas hetke noormeest. Kellelgi ei olnud nii sügavalt uurivat pilku kui kardinal de Richelieu 1 ja d'Ärtagnan tundis, kuidas see pilk tekitas temas otsekui palaviku. 422 Seejuures säilitas ta siiski külma rahu, hoides käes kübarat ja oodates liigse uhkuseta,