Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine
lahkuda, kuid ka sellega polnud härra Maurus rahul. Lõpuks tunnistas Indrek kõik nii üles kuidas oli, sest härra Maurus meenutas talle mingil moel tema isa. Härra Maurus enamus jaolt naeris selle peale, kuid kui kuulis, et õpetajad olid kooli sulgemisest rääkinud, siis läks ta närvi. Härra Maurus ütles, et nad peavad kokku hoidma. XII Indreku tööde hulka kuulus vahel ka söögi toas laua katmine, seda tehes ta tutvus lähemalt ka direktori tütre Miraldaga, kes oma nime oma soovi järgi ümber muutis Ramildaks. Aja pikku tuli Ramildale peale soov Indrekule saksa keelt õpetama hakata. Ta rääkis ka tihti Indrekuga. Indrekule tekkis peale temaga rääkimist raske tunne, eriti kui ta kuulis, et ta ka teistega rääkis. Ka Tigapuuga läksid nad Ramilda nime pärast riidu. Ühel päeval hakkas Ramilda tädi korda nõudma ja nõudis, et kõik õigel ajal sööma jõuaksid ja