Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l'ASSEMBLÉE
Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles’ õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l’ASSEMBLÉE
annaabi.ee 
