Prantsusmaal nägi 110 km tunnis sõitev abielupaar 1968a. juunis ootamatult enda ees keset teed tumedat poolkerakujulist punaste vilkuvate tuledega objekti. Auto pidurdas järsult, kokkupõrge näis olevat vältimatu, ent nad sõitsid midagi tundmata sellest objektist otsekui läbi. Nähtavasti oli see viimasel hetkel tõepoolest end momentaalselt kohalt lahti rebinud ja kadunud. Jäljed, mis maandumiskohal hiljem avastati, kinnitasid, et see ei olnud miraazh. Fakti, et abielupaar nägi objekti kuni viimase momendini, aga ei märganud ta õhkutõusmist, võib seletada kahe asjaoluga: esiteks sellega, et inimese silm ei jõua liiga kiiresti liikuvatele esemetele reageerida (näiteks on teada, et obejkt, mis lendab maapinna lähedal kiirusega 10 km/s või kiirendusega üle 20 m/s2, on sama hästi kui nähtamatu); teiseks sellega, et momentaalselt haihtuva eseme kujutis jääb veel mõneks ajaks
Refraktsiooni tõttu näib horisondi lähedal olev täht või Päike kõrgemal kui ta tegelikult on (võimalik näha nö juba loojunud päikest või siis tõusmata päikest). See tuleb sellest, et ühest keskkonnast teise minnes muudab valguskiir suunda (õhust klaasi, õhust vette). Sama juhtub ka pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas. Kui viltune valguskiir läbib erineva tihedusega õhukihte, kaldub ta tihedama õhu poole. 33. Millistel tingimustel ja kuidas tekib miraazh? Õhu tihedust muudab ka temperatuur, sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal. Kõrbemiraaz (alumine miraaz) õhu tihedus kasvab kõrgusega (maapinna lähedal õhk soe), objektid näivad allpool tegelikkusest. Arktiline miraaz (ülemine miraaz) õhu tihedus väheneb kõrgusega, objektid näivad ülevalpool tegelikkusest. 34. MIllal ja kuidas tekib vikerkaar? Tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel veetilkadelt
tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu. 6. Kui lahkud, jäta küünal põlema. Võib-olla veel kord naased majja sesse, kui öö on pime, uinunud on maa ja vaikus väriseb su sammudesse, ja nõnda õudselt õõnsaks jäänud sa kui pühakoda, kus ei peeta messe, ning iga uue rajakäänuga uut vaeva immitseb su südamesse. Kui kaua kõrbes kõndind omaette näed karavane, palme, minarette, tead, et su meeli võrgutab miraazh. Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas. ("Päikesepillaja") 7. Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks. Selle saatsid Sa, jumal, ise, kui Sa varjundirikkuses veetlevaks muutsid mu valuse närbumise. Selle maailma kallastel rännates kaks teostab ühtsuse kummalise, milles kõigele kaunile kuulekaks teed oma põgusa külalise. Saan Su paljude päikeste kuminaks, kuni ükskord neid tarretab lumi paks,