KILPKONNALISED
roomajate klassi kuuluvate
loomade selts.
Kilpkonnad põlvnevad Permi
ajastu kotülosaurustest ja
saavutasid õitsengu
keskaegkonnas.
Kilpkonnad võivad elada
maismaal, magedas vees või
meres, kuid kõik liigid
munevad maale.
SÜSTEMAATIKA
Kilpkonni eristatakse 26 sugukonda, kellest tänapäevani on elanud üksnes
12.
Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210.
Teadaolevatest fossiilsetest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5
meetri pikkune Miolania.
Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse alamseltsi. Nendeks on
kooldkaelalised, merikilpkonnalised, pehmenahalised, pöördkaelalised ja
puudukilbulised.
Kõige suurem kilpkonnaline oli merikilpkonn Archelon ischyros, kes
ulatus umbes 4,6 pikkuseks. Kõige väiksem kilpkonnaline on aga Lõuna-
Aafrikast pärit Homopus signatus, kes ulatub 8 sentimeetri pikkuseks ja
kaalub umbes 140 grammi.
VÄLIMUS
annaabi.ee 
