tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumbalt saadav tootlikkus on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste lekete tõttu survepoolelt tagasi madalrõhu poolele. Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Järelikult on mahulised kaod suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb. 21.Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja töötamise põhimõte. Tema asend süsteemis. Kaitseklapi töö põhineb sellel, et süsteemis mõjuv rõhk püüab avada normaalselt suletud äravooluava, mida hoiab suletuna reguleeritava pingega vedru toimel töötav klapp. Vedru
Kolbpumba karakteristik : Kolbpumba teoreetiline tootlikkus (Qteor) ja tõstekõrgus (Hteor) pole omavahel seotud. Teoreetiline survekarakteristik H1,2(teor) = f(Q) on ordinaatteljega paralleelsirge (joon. 13). Reaalsel pumbal rõhu suurenemisel lekked pumba sees suurenevad, mahuline kasutegur väheneb ja vooluhulga kõver kaldub ordinaattelje suunas (H1,2 (teg) ). Pumba tootlikkus oleneb pumba pöörete arvust (n). Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Kolbpumba pöörete arvu muutusega n1- n2 le (joon. 13), muutub tootlikkus proportsionaalselt pöörete arvu muutumisega, H1,2(teg) karaktristikud on paralleelsed kõverad. . 13 Joonis 13 Kui pumba rõhk tõuseb lubatust kõrgemaks (punkt a), siis rakendub kaitse- või ülelaskeklapp ja vedelik voolab kas imipoolele või pumbast välja. Rõhk langeb.