00 kr 333333 3 7.50 kr 325325 9 18.00 kr 352553 2 5.00 kr 131311 10 20.00 kr 131313 1 2.50 kr 353535 2 5.00 kr 214242 10 20.00 kr 225325 1 2.50 kr Teada on, et kuni 5 minutine kõne korral maksab kõneminut 2.50 krooni; 5 kuni 15 minutise kõne puhul on minutihind 2 krooni ning pikemate kui 15 minutit kestvate kõnede minutihind on 1.80. Leida kõnede maksumus kokku, kui on teada kõnede pikkused, mis on toodud kõrvalolevas tabelis. Tulemuseks 1) korralikult kujundatud tabel (telefoninumber/kõne pikkus/kõne hind) 2 tingimust B lahtris on määraja aga korrutad minutid rahaga Harjutus 25.1 Puidu hind sõltuvalt puu läbimõõdust on erinev hind=0,6*baashind, kui diameeter on väiksem või võrdne 10 cm
00 Maakeer 56894 7,396.22 Paaniste 123456 16,049.28 Joonis 222589 28,936.57 Ööbik 252525 32,828.25 Tabur 255421 33,204.73 Toomiste 265426 34,505.38 Pall 325896 42,366.48 Kloom 515426 67,005.38 Kuusik 654123 85,035.99 ei muutuks. Minutihind kõne pikkus (minut) hind () kuni 5 0.95 5 kuni 15 0.77 15 ja enam 0.62 Komisjonitasu % sõltub läbimüügist järgmiselt: kuni 10 000 - 3% 10 000 krooni - 25 000 - 7% 25 000 - 40 000 - 10% alates 40 000 - 13% Tee eelmise ülesandega analoogne tabel: Läbimüük Komisjonitasu % kuni 10000 3% 10 000 - 25 000 7% 25 000 - 40 000 10%
131311 12 132131 8 335555 21 121311 18 123232 12 333333 3 325325 9 352553 2 131311 10 131313 1 353535 2 214242 10 225325 1 Teada on, et kuni 5 minutine kõne korral maksab kõneminut 2.50 krooni; 5 kuni 15 minutise kõne puhul on minutihind 2 krooni ning pikemate kui 15 minutit kestvate kõnede minutihind on 1.80. Leida kõnede maksumus kokku, kui on teada kõnede pikkused, mis on toodud kõrvalolevas tabelis. Tulemuseks 1) korralikult kujundatud tabel (telefoninumber/kõne pikkus/kõne hind) Harjutus 25.1 Puidu hind sõltuvalt puu läbimõõdust on erinev hind=0,6*baashind, kui diameeter on väiksem või võrdne 10 cm hind=0,8*baashind, kui diameeter on väiksem või võrdne 15 cm
1.1. Jäävad ja muutuvad suurused Kui suuruse arvuline väärtus antud ülesande või nähtuse tingimustes ei muutu, siis nimetatakse seda suurust jäävaks suuruseks. Kui arvuline väärtus muutub, siis on tegemist muutuva suurusega ehk muutujaga. Selle teema juures on kõigepealt otstarbekas uurida elulisi näiteid, mille puhul õpilased saavad selgesti aru, missugune suurus on antud protsessis muutuv, missugune jääv. Näiteks telefonikõne maksumuse arvutamisel on minutihind konstantne, kõne pikkus aga muutuv suurus (võib uurida ka näiteid, kus kõneminuti hind on x esimest minutit ühe hinnaga ja järgmised kõneminutid mingi muu hinnaga). Kui võtta vaatluse alla päevade arv ühes kuus, siis teatakse, et jaanuaris on 31 päeva (see on konstant), kuid veebruarikuu päevade arv võib olla 28 või 29. Siin on hea võimalus selgitada, missugused aastad on liigaastad (kui aastaarv jagub täpselt neljaga, kuid on mõned erandid, mida võivad lapsed ise uurida)
annaabi.ee 
