Tõde ja Õigus II Terve tekst
" Nõnda ütles ta. Ja
mina? Ma pole mõelnudki tädile midagi teatada ja ei teatagi, sest ma ei taha tema nägu näha.
Mul ei ole praegu miski nii raske kui mõni tuttav nägu, kaastundlik pilk. See viiks mu enneaegu
hauda. Aga ükski inimene ei taha enneaegu hauda minna, ammugi mitte noorelt. Praegu
ümbritsevad mind võhivõõrad ja see on nii rahustav ja lohutav, sest võib üsna kindel olla, et
oled neile ükskõik. Pealegi on nad minusugustega siin nii vilunud. Ainult üks teenija tüütab
vahel, sest mõelge ometi, millega ta kord toime sai: ta jäi minu voodi ette seisma -- mul on oma
tuba, tähendab olime kahekesi -- jäi seisma, vahtis mulle otsa ja ütles: ,,Preili, mul on teist nii
kahju." -- ,,Miks?" küsin mina. ,,Teil on nii ilusad silmad," vastab tema. ,,Ja sellepärast on teil
minust kahju?" imestan mina. ,,Jah," vastab tema, ,,sest kui ma mõtlen, et kellelgi on nii ilusad
silmad ja ei lähe kunagi..