Viivi luik referaat
hingega tunda. See on laotus, kus kohtuvad inimese keha ja vaim, see on tee
vabaduse poole.
Tuleb tõsiste taevaste aeg,
üle viljadest ruske mäe.
Tuleb tõsiste taevaste aeg,
mõrkjas valmissaamise päev.
/---/
"...Tuleb tõsiste taevaste aeg"
Luik saadab suure Looduse oma taevaste tuultega teele, kuid ei unusta seda.
Täna endisest enesest lahkun.
Maailm keerlemas lõõmavas aos.
Minust maha jää, minukspeetu!
Teed ära näe! Tuulde kao!
9
/---/
Maailm, kaitstes su puid
ma tuult kannan käes,
salamärke täis hing.
Veel pilkases valguses õõtsun!
"Metamorfoos"
Luige armastuseks on trots ja nördimus "haleda" inimese pärast. See äratab
temas taas lapse, kes räägib reaalselt ebaõglastest asjadest.
Viivi Luigel on selles maailmas külm: armastus ja sum ei anna sooja, sest iga