Esimesed kutselised heliloojad
Lapsep õlv ja
kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel
Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal
. J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris
laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa
Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbes 50.
Lisaks sellele on ta kirjutanud m õned soololaulud ja kol m kantaati, mis on esi mesed
suurvor mid e esti muusikas. Ol m elaadilt
oli Kappel lüürik. Te ma koorilauludest kuulub ena mik loodus ja ar mastusl üürika
valdkonda. Need on kohati sentimentaalse tooniga, aga sageli v äga kaunite m eloodiatega
ja lihtsama har mooniaga sal milaulud