TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
Nad on mõistetavad, kutsuvad
edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua.
Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on
suunajaks koolitund, aga sealt ju kõik algab, nii see peakski olema. Ise arvan, et luulet
mõistab inimene, kellel on suur kujutlusvõime, et ta seetõttu luulesse nn sisse suudab
minna, kaasa elada, edasi mõelda, läbi tunnetada, et tekiks elamus.
Noorsookirjanduse lugemine kipub minuealistel vast seljataha jääma, kuna käsitletavad
probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on
kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan
endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub
ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema.
8