Euroopa Liidu naabruspoliitika
aastal okupeeris Venemaa Krimmi ja tungis
Ida-Ukrainasse. Kõik see sundis Valgevenet taas läkitama teravaid
kriitikanooli Moskva suunas, mis samas rõõmustas Brüsselit. Viimases
otsustati piiranguid Valgevene suhtes järsult lõdvendada. Minskiga lepiti
EL-i juhtivtasandil kokku, et peagi alustatakse Valgevenega dialoogi
viimase kaasajastamiseks vajalikele reformidele kaasaitamisega ehk
teisisõnu Valgevene Brüsselile suupäraseks tegemisega. Ka lubas Brüssel
Minskile tehnoloogilist dialoogi kokkulepitud valdkondades, toetust
kodanikuühiskonna väljaarendamiseks ja viisalihtsustuse läbirääkimiste
jätkamist ning laialdast koostööd idapartnerluse mitmepoolse mõõtme
kaudu. Küll aga andis Brüsswel Minskile mõista, et kui viimane ei hakka
näitama edusamme inimõiguste valdkonnas, võib Brüssel rakendada
Valgevenele taas täiendavaid piiranguid. Selles osas teatas Euroopa
Ülemkogu president Donald Tusk tänavu suvel, et Valgevene
annaabi.ee 
