Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
Konkreetses elulises situatsioonis avaldub
aga teatud määral nii kannatanu isiksus kui käitumine.
Õiguskaitse praktika tõestab veenvalt seda, et kuritegude geneesises paljudel juhtudel etendavad
olulist osa kannatanud ise.
Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid
ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks.
Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V.
Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset
käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu
mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et
tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest
eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23
21
Raska Eduard. (1994)