Eesti lähiajalugu
Kohalikel ministeeriumidel kõige suurem tegevusvabadus -
Moskva jaoks väga olulist rolli ei etendanud ka juhtimise mõttes. Liidulis-vabariiklikud olid vahepealse
staatusega. Nõukogude võimule on nime andnud täidesaatev võim, aga keskseks võimuks oli partei võim.
Enamik valitsuse põhimõttelisi otsuseid oli paika pandud büroo tasandil. Selle nõukogude võim struktuuri
eripäraseks see, et paljuski parteiline võim dubleeris täitevvõimu. Erinevad minsiteeriumid olid ära jagatud
erinevate keskkomitee osakondade vahel. Kui täitevvõim teostas põllumaj osakonnas midagi, siis see pidi
olema kooskõlas EKP põllumajosakonna suunistega jne. Stagneerumise peamiseks põhjuseks peetaksegi
partei täitevvõimu dubleerimist.
Lisaks kuulusid erinevatel aegadel täitevvõimu struktuuri madalama tasemega komiteed, nt Riikliku
Julgeoleku Komitee (KGB). Mõned tegutsesid iseseisvalt, mõned olid mõne ministeeriumi haldusalas.
Eesti NSV valitsusjuhid:
annaabi.ee 
