ARHITEKTUURIPÄRLID
Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle
osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide
paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest.
Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti
kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist
Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare
suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest.
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik
on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest.
Kõrgest tsivilisatsioonist annavad tunnistust ka Knossose palee vesiklosetid. Lossi plaan on
väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline
annaabi.ee 
