ARHITEKTUURIPÄRLID
Vahemere saartel, eriti
Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta
põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida.
Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle
osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide
paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest.
Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti
kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist
Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare
suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest.
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik
on säilinud