Keskaegne muusika
Esitajateks olid alamastseisusest
rändmuusikud zonglöörid ehk menestreid. Nad liikusid ringi üksi või väikese seltskonnaga ja teenisid elatist
lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates.
Rüütlilaulud on mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Nende loomingus oli luuleteks ja muusika
lahutamatud. Peamiseks iseloomujooneks oli armastusteema. Rüütlilaulikuid nimetati trubaaduurideks,
truväärideks või minniesingeriteks. Nad olid enamasti kõrgest seisusest.
Mitmehäälsuse kujunemine sai alguse 11.-12. sajandil. Pikka aega oli selle vormiks orgaanium(Gregooriuse
laul, millele lisati algul üks- hiljem mitu häält). Orgaanium seostub jumala ema katedraaliga. Selle perioodi
tuntumad heliloojad kirjutasid 3-4 häälseid orgaaniume.
Järgmine zanr kujunes välja 13. sajandil ja see oli motett. Sellel oli mitu häält, mitme erineva tekstiga. See
oli mitu aastat populaarseim seltskonna laul.
annaabi.ee 
