palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Seejärgi peavad eestlasd koguaeg endaga kaasa võtma palvevaiba. Eesti rahvusele hakkab väga raske elu islami riigis,kuid meie meeskond saab õnnelikuks,kuna tohib võtta täpne naiste arv naiseks. Islam on raske usk,sellega peab harjutama,loomulikult moslemite jaoks see on juba tavaline asi,koraan on peas nagu nende nimed,iga päev koraani läbi lugemine on täitsa tavaline asi,nagu meil tööle minnek. Meie rahvas ei ole harjunud elada nii nagu nendele keegi käsitleb. Me oleme liiga noor riik selle jaoks. Probleem on ka selles,et meie `järglased' on ateistid,ja nad ei usu jumalasse,aga koraan ja selle usu reeglid on väga ranged,sa pead uskuma,tahad või ei.
see erinevus mõnevõrra väiksemgi. Salatsi- ja kuraliivis on olnud hulganisti ühist sõnavara ja grammatikajooni, samas küll ka märkimisväärseid erinevusi. Üldiselt on salatsiliivi keel lähem eesti keelele. Selles puuduvad näiteks kuraliivi n-tunnusega daativ, nii minnõn 'minule' asemel on salatsiliivis minnel, ja (kõ)ks-tunnusega instrumentaalkomitatiiv: kuraliivi minkõks 'minuga' asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi. Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien").
annaabi.ee 
