Piiride seadmine
varem selgeid ja kindlaid eeskujusid, kelle järgi oma samme seada, kelle vastu ,,hõõruda"
ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad
ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha,
mis kui nende laste poolt mõistmist ei leia, lõppevad impulsiivse karjumise või solvunud
vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab
hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine. Mõned lapsed tunnevad niisugustel
puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud
(Rogge 2002: 28-30).
Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja
meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad
nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii
annaabi.ee 
