aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest. · Oluliseks mõisteks vikerkaare tekke seletamisel on refraktsioon ehk valguskiire paindumine. KASUTATUD MATERJAL Kasutatud kirjandus · 1) A. Tõllassepp; ,,Meteoroloogia kõigile" ;Eesti Riiklik kirjastus; Tallinn 1960 ; lk 154-155 · 2) H. Tooming; ,,Inimene ja ilm"; Valgus, Tallinn 1970; lk 146-147 · 3) G. Pretor-Pinney ,,Pilvevaatleja käsiraamat",Hodder &Stoughton ,2006, lk 228 · 4) Minnaert, M.1976. Valgus ja värv looduses. Tallinn:Valgus, 372 lk. · 5) Eesti Entsüklopeediakirjastus; ,, Tea Laste- ja Noorteensüklopeedia"; Tallinn 2008; lk 350 Kasutatud kirjandus internetist · 1) http://www.ilm.ee/index.php?46407 (28.12.2009) · 2) www.google.ee/images · 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Optikan%C3%A4htused (30.12.09) · 4) http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4920/Tuntud-ja-tundmatu-vikerkaar (30.12.09) · 5) http://www.ap3.ee/
ehkki värvide järjestus on alati sama: Punane, Oranz Kollane Roheline Helesinine Tumesinine Violett Vabalt muutuvad erinevate ribade laiused ja heledused vabalt. Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam. Värvide järjekord kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad kõrvuti. (Minnaert 1976, lk187 - 207) ÄIKE Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed veepiisad ja jääkristallid - oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud, kuid need on "sorteerimata". Laenguid "sorteerivad" võimsad tõusvad õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid
annaabi.ee 
