Kosmeetika ajalugu
leidis kasutust haavade raviks, kuna usuti, et sellel on antibakeriaalne toime. Mees sisalduvad
suhkrud tegid naha ka pehmeks ja õrnaks.
Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid
naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati
omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil
puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo
minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud
essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades
andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela
valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis
ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile
oli küünte värvimine keelatud