Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
teises keeles õppivate laste vajadustele.
Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut
sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles
õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides
vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi
aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides).
Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega,
millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest
keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga
tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli
annaabi.ee 
