5. Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile 6. President nimetab valitsuse ametisse 7. Valitsuse moodustamine võib võtta rohkem või vähem aega, näiteks 1972. aastal kulus Hollandis selleks 164 päeva, Eestis 1999. aastal 17 päeva. 8. On ka riike, kus valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt (nt Belgia, Kreeka, Itaalia jt) ning seal on oluline saavutada saadikute toetus kõigile ministrikandidaatidele. Kantsler: Juhib ministeeriumi igapäevatööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd (Norman Aas). Peaminister: Algselt oli tema roll tagasihoidlik ja piirdus vaid valitsusjuhi ülesannetega lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Tänapäeval on ta muutunud juhtivaks tipp-poliitikuks, sisuliselt riigipeaks. Näiteks Saksamaad esindab
Näiteks kulus Hollandis 1972. aastal selleks 164 päeva, Eestis 1999. aastal aga 17 päeva. Valitsuse moodustamine läheb kiiremini, kui võimalikud valitsuserakonnad alustavad läbirääkimisi juba enne lõplike valimistulemuste selgumist. Sageli reklaamitakse erakonna ministrikandidaate juba valimiskampaania käigus. Riikides, kus kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt (nt Belgia, Kreeka, Itaalia, Rootsi), on oluline saavutada saadikute toetus kõigile ministrikandidaatidele. Teisal (nt Taanis, Soomes, Eestis) kinnitab ministrid ametisse riigipea ning parlamendihääletust ei toimugi. Sel juhul on parteidevaheliste läbirääkimiste roll suurem ning valitsuse komplekteerimise protsess seetõttu etteaimamatum. 4.3 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel.