Vabadussõja kindralid ja admiralid
5. aprillist likvideeriti asus A. Larka koos E. Põdderi ja kaugsõidukapten J. Pitkaga
organiseerima põrandaalust Kaitseliitu.
1918. aasta septembris oli Larka sunnitud põgenema Soome. Oktoobrikuus sõitis
ta sealt edasi Stockholmi ja Kopenhaagenisse.
Saksamaa revolutsiooni alates ilmus A. Larka 13. novembril jälle talinna ja asus
täitma sõjaministri kohuseid. Kaks nädalat hiljem, 26. novembril vabastati A. Larka
seoses uue Ajutise Valitsuse moodustamisega ministriametist ja määrati Peastaabi
ülemaks. Sisuliselt tähendas see tollal Eesti sõjaväe ülemjuhataja ametikoha ja sellena
tuli A. Larkal juhatada vägesid 29. novembril alanud Vabadussõja kõige raskemal
taandumisperioodil. Ja liskas sellele luua sõjavägi, mida Vabadussõja algul peaaegu ei
olnudki.
1. veebruaril 1919 nimeteti A. Larka sõjaministri abiks ja tagavaravägede ülemaks.
1919. aastal abiellus A. Larka teistkordselt. Ta oli korra juba olnud abielus kellegi
annaabi.ee 
