ENSV sõjajärgsed aastad:poliitilised olud ja massirepresioonid
täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla
poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast
Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski
ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus
koosnes kuni 1946a.ni rahvakomissariaatidest ning seejärel ministreeriumidest ja teistest keskasutustest.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli a 1944-1951"juunikommunist" Arnold
Veimer.Lühikeseks ajaks jäi alles oma sõjavägi-Eesti Laskurkorpus. Liiduvabariigi kõrgem
seadusandlik võim- Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga- ei omanud reaalset võimu.Uus
koosseis valiti sisult formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel.Johannes Vares-Barbaruse(tegi
enesetapu) järglaseks sai Eduard Päll.
Territoorium ja haldusjaotus