Keskaja seisused
ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja
valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva
ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud.
Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid-,
mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. Sajandil Eestit, pärinesid
suurelt osalt just ministeriialide hulgast.
Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise
usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu istungitel, näiteks senjööri või
Inglismaa krahvkonna kohtus, osales ta isiklikult.
Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ning teised seisused proovisid
aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.
annaabi.ee 
