Eesti keskaeg
mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad.
Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks
kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude
eeskujuks olid kaks suurt Pühal Maal alguse saanud ordut, Templiordu ja johanniitide
ordu. Mõõgavennad muutusid kiiresti Liivimaal tugevaks poliitiliseks jõuks, kes
panid end piiskoppide kõrval otsustavalt maksma, millele aitas kaasa see, et
ordurüütlite hulgas oli ka ministeriaalidega (Suurfeodaali teenija) võrreldes kõrgemat
päritolu isikuid. Mõõgavendade ordu esimene meister oli Wenno. Mõõgavendade
ordu kasvas Riia keskseks sõjaliseks jõuks, kes polnud enam rahul oma seisundiga ja
nõudis alistatud maade jagamist. 1206.-1207. aastal sõlmiti piiskop Alberti äraolekul
leping, mis andis mõõgavendadele 1/3 Liivimaast.
Liivlaste ristimine- Kirikliku ja ilmaliku võimu ülesehitamise oluliseks sammuks oli
annaabi.ee 
